28. aprill: Vähem on parem

Täna vaatasin pisteliselt tarusid, mett on toodud huvitaval kombel päris palju, mõned kärjed juba täitsa täis. Ilmselt see on pajude mesi. Paiseleht õitseb ka, ükspäev tõid mesilased isegi mingit ilusat sinist õietolmu, ma ei teagi, mis lille oma see võis olla, sinililli siinkandis pole. Üksikud võililled juba õitsevad ja paistab, et asi hakkab minema. Peaasi, et nüüd püsiks soe, aga ta lubas mingil päeval veel äikest, selle järel võib kergesti külmaks minna.

Lesehauet on tarudes sees ja emakuppe ma eile ei leidnud, aga ma arvan, et neid võib isegi olla. Kõige varasem sülemlemine, mis ma mäletan, oli 4. mail, siis tuli 6 peret. Kartulipaneku päev oli parajasti ja ma ei saanudki kartulit panema, naabrid panid maha.

Osa mesinikke ütleb, et aprillis polegi mesilasse asja, aga minul on mesindus hobi, mitte tootmismesindus, minul on kogu aeg asja. Kuulsin veel, et sel aastal olla talvel olnud suur mesilaste väljalangevus, osa mesilaid teinud lausa puhtaks. Aga mul kõik alles, vennal ka. Tal 70 taru, aga plaanib vähendada.

Minu kõige ilusam mesindusaeg oli siis, kui mul 7 taru oli. Siis ma tundsin kõiki juba nägu- ja nimepidi, teadsin iga mesilaspere iseloomu. Kui tarusid üle 20 läheb, siis tuleb juba suurtootmise maik juurde, kogu aeg kiire. Praegu mul 13 taru, aga tänavuaasta sügiseks tõenäoliselt kisub 25 peale. Enne olen ka vahel üle 30 peal olnud, aga siis pole kõik olnud tootmistarud, mõned on olnud varuemade pered.

24. aprill: Mida teha nõrkade peredega

Vaatasin kogu mesila üle, panin korpuseid juure, enamus tarusid on juba kolmes korpuses ja arenevad edukalt. Osa on mahajäämust ka, kevad näitas kätte, kus on nõrgemad emad, need on nüüd ühes korpuses alles, neid saab hiljem tugevdada, kui ma saan uued emad. Rääkisin täna vennaga juttu, vend ütles sedasama, ja tema paneb oma nõrkasid kokku. Mina nõrku omavahel kokku ei pane, sealt ei tule ikka korralikku peret, nõrga võib tugevaga ühendada, saab veel tugevama. See on nagu omal ajal, kui ma laps olin, ja kui kolhoosid tehti, siis oli üks parteitegelane ka siin kolhoosis. Rahvas kutsus teda Takkalükkajaks. Tema selgitas alati rahvale, kui tähtis on väiksed vaesed kolhoosid kokku panna, siis tuleb suur ja rikas. Mehed jälle naersid, et kui sa paned vaesed kokku, seda rikast ei tule, tuleb suur ja veel vaesem, ja nii välja kukkuski.

20. aprill: Värvilised mesipuud

Mesila töötab ja mesinik värvib korpuseid, laob küttepuid ja istutab lilli. Ma tegin oi kui ilusat värvi korpuseid. Segasin rohelist ja kollast, siis jälle rohkem rohelist ja vähem kollast ja vastupidi. Neid, kus mesilased sees on, ei saa värvida, aga ma värvisin neid vanu, kus juba värv hakkab maha tulema. Lihvisin need siledamaks ja üldse uuendasin ühesõnaga.

16. aprill: Korpustarudest

Minu mesindus põhineb Lembit Sirge põhimõtetel. Tema nõuannete järgi olen oma mesila sisse seadnud. Kui ma hakkasin mesindusega tegelema, polnud mul midagi. Ajakirjadest lugesin korpustarudest ja siis hakkasid mõtted liikuma. Kui selle Maalehe raamatu sain, mis Sirge kirjutas - “Mesilaste maailm”, siis otsustasingi nende kasuks. Alguses oli nii palju imestajaid, et mis see korpustaru on. Siis jälle üksvahe propageeriti, et lamavtaru ei kõlba kuskile. Aga kui mul juba mitu korpustaru oli, siis ütlesin küll teistele, et katsugu korpusi tõsta ja siis otsustagu. Minupikkune mees, kui selg on terve, võib korpusi tõsta – 20 ja rohkem kilo – rinnakõrguselt ja kõrgemalt – tasakesi alla ja siis peale tagasi, nii et ükski mesilane vahele ei jää, aga naisterahvale on see ikka raske. Kui vahel on 5 korpuses, sülemlevad pered – emakupud alumises korpuses vaja üle vaadata, siis muudkui lao neid. Samas mina siin omal tõstan 10 kärge korraga, lamavtarul võetakse ühekaupa, minu jaoks see on igav.

15. aprill: Mesila töös!

Mesila töötab täiega. Õietolmu tuuakse tugevalt ja kärgedes on näha värsket nektarit. Pered arenevad kiirelt, eriti tugevalt kaks kraini peret. Neilt ma saan suvel kindlasti väärtuslikke emakuppe. Minev aasta ainult üks pere sülemles ja mul on juba üle kahe aasta emasid päris palju, need tuleb välja vahetada. Suurem osa peresid on saanud uued korpused. Tubast tööd on veel tükiks ajaks, homme hakkan kärgesid sulatama, mul vist juba sada tükki neid kogunenud. Eile käisid mesilased natuke väljas ka, aga täna oli vähem, nüüd lubas mitu päeva külma, olen siis tõenäoliselt tubase töö peal. Remmelgad õitsevad tänavu aasta väga hästi. Aga praegu mesilased söövad selle halva ilmaga ära, mis nad headel päevadel korjavad.

13. aprill

Täna jälle terve mitu tundi kraapisin raame ja korrastasin invetari.

Eile vahetasin vaha kunstkärje vastu, 31 kilo sain kunstkärge. Sellega meil nüüd suve jooksul muret pole, varu on piisav. Remmelgas õitseb väga hästi, tänavu aasta saaks remmelgamett, aga ilmad on külmad, korjata ei saa. Homseks lubab küll soojemat. Eile käisin Raplas, teised mesinikud seal arvasid ka, et nii kahju, et külm on, muidu küll tuleks mett sisse. Aga pered arenevad üllatavalt hästi, nii kiiresti pole teisi korpusi peale saanudki. Tavaliselt ikka paar nädalat on ühes korpuses. Kaheksa peret on täiesti tugevad, korpused mesilasi täis.

Pered lähevad järjest tugevamaks ja nüüd peab silma peal hoidma, et toidupuudust ei tuleks - võivad kergesti endid puhtaks süüa. Kui homme on soe, piilun jälle sisse, sest kui noori sünnib peale, pered lähvad suureks ja sööki läheb rohkem. Küll nad varsti hakkavad ise ka leidma.

11. aprill

Lõpuks ometi veidi soojem ilm ja ruttu mesilasse. Juba kolmandat raami kergitades hakkas silma emakupu alge. Kahjuks liiga külm, et kogu taru läbi vaadata. Kokku said kaheksa peret täna peale juba teise korpuse, kuigi on veidi riski haue maha jahutada, sest ilm on ikkagi külm.

10. aprill

Terved kaks päeva vanade raamide puhtaks kraapimist ja traatide pingutamist. Ei midagi põnevat. Ilmad külmad.

8. aprill: Kehvad eeldused

Jätkub kärgede sorteerimine ja vaha sulatamine. Mesilased toovad ainult tiigist joogivett, mett ei tule.

Ühes peres lõhkusid mul mesilased kärgi. Mõtlesin, miks nad niimoodi teevad. “Targu talitas” nüüd oligi sees, et just kui itaalia tõugu rohkem sees on, siis kipub tekkima suirapuudus, ja siis nad lõhuvadki kärgi. Hommikuti käisin lausa lennuavasid puhtaks tegemas, et nad üldse välja saaks. Hirmsasti tahaks tarudesse minna. Helistasin just vennale, ta ütles ka, et täitsa haigeks teeb juba, nii tahaks vaadata, aga alla 14 kraadi ei tohiks avada, haue võib kergesti maha jahtuda.

Kui selle ennustuse järgi võtta, et kui soe talv, pole kasemahl magus ja sama lilledega, siis tuleb kehvalt nektarit. Tänavune kasemahl meil küll nagu vesi. Minu mesilaste pidamise ajal polegi kehva meeaastat olnud, aga no tulla võib ju ikka. Täna oli päev läbi vihmane, aga tööd on küll, pingutasin traate ja puhastasin raame, proua koristas vurriruumi ja sorteeris purke mee jaoks.

7. aprill: Vihmane

Vihma sajab. Mesila ei tööta. Mesinik sorteerib ja sulatab kärgi. Vaha tuleb.

6. aprill

Täna sulatasin vanadest kärgedest vaha.

Mesilased sumisevad tiigi ääres, toovad haudele vett. Õietolmu tuleb täna tugevalt ja mett siis ka tõenäoliselt. Homme tahan korpuseid leeklambiga kuumutada, et vana taruvaik eemaldada ja desinfitseerida – haiguspisikud ära hävitada. Taruvaigu korjan kokku, hea ravimiks kasutada. Kes võtab viinaga sisse, kes määrib peale. Me oleme sõpradele andnud, kes on küsinud, müünud pole.

2. aprill

Temperatuur 15,6. Täna oli mesilas kiire tööpäev. Jälle vahetasin põhju ja eemaldasin alumisi korpuseid. Õietolmu tuleb hoogsalt ja mesilased töötavad.

1. aprill

Sain kõik tarud üle vaadatud, kõik korras.