Mina söön mett hirmsasti. Tordi peale panen, tort on meega väga hea. Kui ma sööma hakkan, siis purk on tühi, aga siis vahel ei taha mitu nädalat, ei tule üldse meelde. Vahel tuleb kohe isu, ta on hea asi. Maitse järgi eristada ei suuda, ainult kanarbikumee. Võilillemeega tuleb ka vurritamise aegas kohe võilille lõhna, ja pajumesi oli üks aasta, siis pajukoore lõhna veranda oli täis, kus ma vurritasin. Lilled õitsevad enamvähem samal ajal, eristada siin ei saa.
Võrdlemisi hea maa on meil siin, need mahajäetud põllud pluss remmelgat metsas. Suvel on siin põllu peal võililli kohutavalt, rapsi kasvatas ka üks siin minev aasta, siis sai rapsimett kõvasti. Ja põhiline on raiesmikud, suvel üksvahe nad ainult üle heki sinna metsa poole panevad. Käisin metsas vaatamas, et mida nad toovad, ei näinud mina ühtki mesilast, aga sinna nad põrutavad. Metsaraiesmikus on mustikad, pohlad, metsvaarikad, kanarbikku on siin vähe. Pärn on väga hea, neid on siin palju, mesikat kasvatame ise. Üks aasta oli 6 ha, aga niisugune suvi oli, et ükski mesilane polnud mesika peal. Mesikas tahab, et öösel peab olema üle 20 sooja, et nektarit tuleks, aga ööd olid jahedad. Mesikas on väga kahtlane, üldse meetaimesid kasvatada praeguse kütusehinna juures ei ole tasuv. Meil siin naljapärast on hektar või kaks kasvamas. Meie mesi osutus kord testimisel ka pärnameeks. Ühed ostjad, kes siin käisid, maitsesid ja ütlesid kohe, et see on “lipa” ja tuligi nii välja - pärnamesi. Aga meil on omal mitu suurt pärna ja ümber ka. Pärn ei anna nektarit igal aastal, minev aasta meil polnud ühtki mesilast pärnadel, kuigi pärnad olid küll õisi täis. Minev aasta üldse oli teistsugune, tükk aega mett ei olnud, aga kui järsku tulema hakkas, tuli kohutavalt. Paari nädalaga löödi tarud täis, mul pole varem kuues korpuses nad olnud, kuuekümne raami peal. Kaks taru langes niigi välja, nad oleks pidanud kaheksas korpuses olema, aga ma juba kuuendaga panen pukki alla, et ulatuda.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar