Eile õhtul istutasin mitusada maasikataime – pean mesila lähedusse hoidma, mul on nad nii sülemlemise peal, kui natukegi päikest näitab. Eile või üleeile oli 5 minutit päikest ja kohe sülem tuli. Nii pisike – see oli teine sülem, aga läks kohe suure kaarega teise peresse viuhti sisse. Mul oligi plaanis selles peres ema vahetada, ja teine sülem noore emaga läkski sinna. Täna tuli natukeseks päike, mesila hakkas kohe mühisema. Muidu tundub, nagu oleks välja surnud. Päiksega oli selline undamine, kõik noored mesilased tulid korraga lennuharjutusi tegema. Siis kadus päike jälle ära, kõik jäi vaikseks ja sülemit ei tulnud.
Täna vaatasin suuremjagu tarusid pealt üle – mett ei ole juurde tulnud, ennem on vähemaks jäänud. Ühes tarus on varroalest massiliselt hakanud külima, see pere plaanib sülemleda ka. Pean apistaniga tõrjet tegema, aga korje ajal ei tohi seda kasutada. Ühe pere tõstsin ringi puhtale põhjale täna, ise leiutasin siukse lestatõrje aluse. Pole teistel selliseid näinud. Aga tänavuaasta on varroat ilmselt paljudel, sest nii külm on.
Ja siis veel selline huvitav lugu, et tuututamist kostab kahes sellises peres, kus sülemit tulnud pole. Ma ei ole kirjandusest leidnud ega pole osanud ise küsida ka, kas see vana ema tuututab, või mis seal toimub. Ei teagi, kellelt küsida.
Tundub, et võilill hakkab õitsemist lõpetama, aga sooja ei taha teha ja võilillemett vurritada ilmselt ei saagi, seda on nii vähe seal sees. Aga eks näis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar