29. mai: Ettevaatust, karu tuleb!

Üleeile hommikul käisime prouaga korra alevis, võtsin rutuga kahel perel kupud välja, et nad ei saaks mu äraoleku ajal plehku panna. Kui tagasi tulime, olid kõik alles kenasti, ei olnud vahepeal sülemlenud. Ühe korra sülemlenud peredel on mõistlik kupud ära võtta, kui ema hakkab sees laulma, muidu läheb pere väga nõrgaks. Täna võtsin ka ühel varemsülemlenud perel, kus hommikul kuulsin, et ema laulis, kupud ära.

Eile tegin põhjaliku mee ülevaatluse. Mett on, aga vurri panna ei saa. Kaanetatud, küpset mett on vähe raami äärtes. Aga üldjoontes teda tuleb, viiele perele panin juba neljandad korpused peale, tähendab kaks meekorpust juba peal. Rääkisin ükspäev jälle vennaga, temal on 70 taru, aga temal ka niipea turuleminekust juttu ei ole. Võilill lõpetab õitsemise ja siis tuleb paus, ning edasi oleneb ilmadest, peab äkki isegi hakkama mesilasi söötma, et nad ellu jääks.

Täna oli soe ilm, töötasid kenasti. Ühel pisikesel paarumisperel oli ema kaduma läinud, sellele panin uue ema emakupu seest. Eile panin õhtu otsa kunstkärgesid raamide otsa. Suur sülemlemishoog on möödas, ja parem kui enam ei tuleks ka, pered saaksid siis tugevaks minna.

Mu vennal on mesilagrupid mitmes kohas, ja ühes grupis oli karu lõhkunud taru ära. See tähendab, et karusid on jälle meie kanti tulnud. Mul ka päris kõhe, võib ju ka siia sattuda. Aga see karu ei söönud üldsegi mett, vaid hoopis hauet, kus on tõugud - need kärjed oli kõik ära söönud. Taru oli olnud kummuli ja mesilased marukurjad. Siinkandis muidu kole vähe karusid, mina olen eluaegas ainult ühe korra näinud, ja karu jälgi korra. Karukahjustusega mesilastarud makstakse muidu välja, aga kaitseabinõud peavad kasutusele olema võetud. Tal aga polnud, sest ega teagi, mis karu vastu üldse kaitseks. Ükskord ajalehes oli ka pilt, üks pani elektrikarjuse, aga karu kraapis käigu sealt karjuse alt läbi maa seest ja ikka läks mesilasse. Nii et kuidas kaitsta karu eest, ei tea vist täpselt keegi.