Mesila seis on normaalne, pered on tugevad, töö käib. Mett tuleb, sees on päris hulka, vurritada ikka veel ei saa, kaanetatud on vähe. Nädala pärast võib vurritamist ka tulla, ma arvan, kui nad nüüd kaanetavad ära. Eile võtsime ühe kärje, üldse ei tilgu, mis tähendab, et mesi on küps, aga kaasi pole nad veel peale pannud. Mett küsitakse osta juba sageli, aga no pole veel anda midagi.
Esimesed tarud on viie raami peal, suur osa 4 korpusega. Tänavuaastased esimesed sülemipered on kolme kopruse peal, hilisemad kahes alles. Praegu põhitöö ongi see, et jälgida, et neil ruumi jääks üle, mitte poleks puudus. Pisikesed paarumispered osad on paarund, osadel emad kaduma läinud paarumislennul kas pääsukese noka vahele või kuhugi mujale. Kärjepõhjade kinnitamine käib ka, igavene igav töö, seda jätkub ka veel tükiks ajaks.
Mesilased korjavad kõvasti, täna on meil tugev tuul, põllu kohalt tuleb neid madalalt kohe nii et mesilaste mass. Tulevad täiskoormatega, aga mida nad korjavad, ma ei tea. Võilill on otsas. Eile käisin metsaraiesmikus, et vaadata, miks nad sinna tormavad. Pohl on kirjanduse andmetel hea meetaim. Pohlad õitsevad täiega, aga seal metsas ei olnud ühtegi mesilast.
Sülemlemine on minu mesilas selleks korraks läbi, paistab, et ei ole rohkem tulemas.
Täna polegi mul mesilasse asja, nii tugeva tuulega on nad tigedad ja tuul viib kaabu ka peast minema.
2 kommentaari:
Loodan, et ka minu mesilasperede jaoks on sülemlemisaeg läbi. (jagasin karmikäeliselt mai alguses oma 7 tugevat peret pooleks ja nüüd kõik moodustatutest (7-st) olid munad sees) Paar olid küll veidi tagasihoidliku arenguga, kuid pole viga
Siiski ostsin prooviks kupualgmed koos vajamineva inventariga, et igaks juhuks mõned emad ise tagavaraks kasvatada...
See andis ka minule hoogu juurde ja mina võtan ka nüüd selle asja tõsiselt ette - selle emadekasvatuse. Olen tegelikult läbinud Hiiumaal emadekasvatuse kursuse - 4 tundi praktiliselt ja sellest on väga palju ka mesinduskirjanudses juttu. See on tegelikult parim kurss.
Postita kommentaar