Täna oli tähtis päev, sain selle aasta esimese mee kätte. Võtsin ära viiendad korpused, seal olid ilusti kaanetatud kärjed. Neljandad olid täitsa tühjad, sest mitu päeva sadas ja oli külm. Ma jätan tarud nüüd mõneks ajaks nelja korpuse peale, viiendal polnud mõtet.Vahepeal mett juurde tulnud ei ole, aga olemasolev mesi oli ilusti kaanetatud, allapoole pole veel tarudes vaadata saanud. Ma loodan homseks ilusat ilma, sest peoleo on täna täitsa vakka. Kui soe oleks ka, saaksin tarusid altpoolt vaadata. Seal peaks ikka ka kaanetatud kärgi olema. Esimesed oma viiskümmend kilo mett on ühesõnaga nüüd olemas. Kuigi aastaaja kohta on see niru, mul iga aasta selleks ajaks palju rohkem olnud. Aga hiline külm kevad teeb oma töö ja nüüd see loodus sedasi siin jukerdab vihmade ja külmadega. Valge ristik õitseb põllu peal, mis tavaliselt sumiseb mesilastest, oli täna täitsa tühi, nektarit pole. Tarud samas päeval töötasid, kuigi tuul oli meie kandis hirmus vali.
Mesi on võrdlemisi paks, ma arvan, et seal on võilillemett ka sees. Annab täitsa vändata. Ma küll ruttu peale välja võtmist hakkasin väntama, aga küllaltki visalt tuli kärgedest välja. Aga maitse poolest mõnus mesi, seal on nüüd kõik kevadised asjad kokku, mis siiani õitsenud on – pajud, võililled, vaarikas, paakspuu, vahtra otsast ja tamme otsast said ka. Kõik üks paks ja kollane mesi kokku. Sügise poole tuleb pruunim.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar