juuli 17, 2008

17. juuli: Läänerindel muutusteta

Täna hommikupoolt sadas meil jälle kõvasti, aga peale keskpäeva jäi üle. Mesilased tegid eile terve päeva tööd, aga tänane päev oli jälle peaaegu null. Hommikune vihm pesi õied puhtaks. Midagi nad said, mesikapõllu peal lendasid seal.

Täna ajasin ka vennaga juttu, tal on mitu korda rohkem tarusid kui minul, ja tema ütles, et ka täpselt sama seis. Tal on tarud mitmes grupis, autoga vaja sõita sinna mõni 10 km ja nüüd on see häda, et autobensiin viib juba kahjumisse asja. Mett ei tule midagi – grupi pealt oli 3 kärge saanud, parasjagu bensiiniraha. Tal veel osad tarud on üks 500 meetert rapsipõllu äärest, see õitseb täiega. Ma küsisin, et kas need tarud on vähemalt täis – muidu toovad nädalaga rapsipõllalt täis. Aga ütles, et ei üldse pole, vihmahood pesevad rapsi täitsa puhtaks. Meil möödundaasta lõid rapsimeega küll tarud nii täis, et kuues korpuses olid, kui raps õitsema hakkas. Aga tänavune on mesindusaastana ikka väga nigel. Ilmad täpselt nii, et üks päev on korjepäev ja teine korjatu ärasöömise päev. Klapib ots-otsaga kokku. Aga vend ütles, et tal hea meel, saab üks aasta muud ka teha, kui mesindust, nüüd aega puid teha ja muud põnevat. Minul on seni vedanud mesindusega, kõik on korjeaastad olnud, kaks eelmist lausa ülihead meeaastad, mett muudkui voolas. Aga eks looduses nii ongi.

Ma ei ole paar päeva tarudes käinud, homme tahan minna, loodan leida ka paar kärge mett. Aga mesilased pidid juba hästi kurjad olema. Tavaliselt lähevad juuli lõpus ja sealt edasi, kui on meevõtmised. Aga vend mul ütles, et temal juba nüüd nii marukurjad, et suitsulõõts peab muudkui susisema käes. Kui on korjet vähe, siis nad kaitsevad iga hinna eest oma väheseid varusid. Minu proua sai ükspäev siin valvuri käest nõelata, aga nii õnnetult et ülahuulde, paar päeva oli kohe teist nägu.

Nii et meevõtu asemel mina siin värvisin ükspäev mesilasmaja ära, siis niitsin muru, puid on laduda. Ja sellises portaalis nagu maaleht.ee katsun ma esmaspäeval, 21. juulil vastata mesindusalastele küsimustele, nii nagu oskan. Ega suurmesinikud ju küsigi kindlasti, aga kes tahavad mesilasi pidama hakata või kellel mõned tarud – ehk oskan oma kogemusest midagi kasulikku öelda. Eks olen ju lugenud ka ja kursustel käinud, nii et ootan põnevaid küsimusi. Vaatasin selle foorumiteema reklaami, seal küsimus, et milline mesi on kõige magusam – eks see on ikka oma mesi.

Kommentaare ei ole: