2. juuli: Hilised sülemlemised

Neljapäeval tulime surnuaiast. Ilm oli ilus, tuult oli vähe, siukest ilma polnud sel aastal veel olnudki. Minul kohe mõte, et nüüd vaja tarusid põhjalikumalt läbi vaadata. Esimesena võtsin ette kõige suurema pere, mis tänavuaasta sülemlenud veel polnud. Hakkasin raame tõstma, enne võtsin sealt veel meekärgi ära mõni 10 tükki. Hakkasin tarus allapoole minema ja sealt avastasin emakupud ja siis et ühel kupul kaas lahti, mis tähendab, et pere peaks olema sülemlenud. Vaatasin ruttu ringi ja ohhoo, kuuseheki taga kolmemeetrise männi ladvas nagu varesepesa – sülem. Mis muud kui taru kinni ja pööningult jälle sülemikast alla (see oli mul juba ära viidud, sest sülemlemist nii hilja tavaliselt enam pole). Läksin männi juurde redelit sättima, kui avastasin, et teine sama suur sülem on veel männi all tüve ümber. Siis ma mässasin seal oma kaks tundi, ajasin nad mõlemad kokku ühte kasti. Panin need tühja tarusse ja jätkasin meevõtmist. Kõik oli korras, sain päris mitu kärjekastitäit mett, vaatasin teisi tarusid ka veel läbi. Aga need sülemid polnud vist mõlemad minu tarudest. Üks ilmselt oli, aga teine pidi olema külast tulnud, sest lennulaual hakkas igavene jagelemine. Päris riidu nad ei läinud, aga seal nad sebisid, kuid õnneks sai kõik korda.

Nii nad siis töötasid kolm päeva, aga esmaspäeval, kui mesilasse läksin, avastasin, et sellesama suurima pere lennulaual on paksult mesilasi ja tuleb aina juurde. Ja tulevad minu uuest perest. Natukse aja pärast oligi uus taru tühi, kõik läksid koju tagasi ja see teine sülem ka nendega kaasa, nii et tugevast perest sai ülitugev pere. See taru jäi siis tühjaks. Eile oli vihmane ilm, korjet ei olnud, ja taru hakkas kõvasti tööle, kuna mesilased olid kolme päevaga sinna juba mett tassinud. Eile siis teised mesilased tegid seal puhta töö, tassisid selle mee omale.

Eile avastasin jälle, kui korje oli lõppenud, et üks taru töötas täie hooga ja kõrvalpere on eriti tugevaks läinud. Seal tarus oli juba mai algusest saati olnud mul sülemist tehtud pere, aga nüüd kõik mesilased lahkunud. Haue oli alguses sees kõik olnud ja pere arenes täie hooga, oli juba kolmes korpuses. Aga seal sai ema vist otsa ja pere otsustas kolida neli meetrit eemal olevasse naabertarusse. See on minul esmakordne selline juhtum. Olen kuulnud küll mesinikelt, et pere võib ära minna, kui ema ei ole. Õhtul vaatasin, tarus oli kaanetatud mett ka, lahtine oli juba teistesse tarudesse minema viidud. Viisin ühe korpuse mett neile naabertarusse järgi, kuna nad sealolevasse nelja korpusesse ei tahtnud hästi mahtuda.

Igatahes tundub, et selle aasta meesaak tuleb alla keskmise, eelmised aastad on muidugi ka ülihead olnud. Nüüd on lilli kuipalju, aga temperatuur madal.

Aga neljapäeval, kui surnuaias käisime, tuli mul proua kuivanud oksi viimast tagasi ja ütles, et kännu otsas olla suur uss. Mina läksin omakorda ka, mu jaoks see nii põnev. Lapsena nägime rästikuid hirmsasti päevitamas mätaste peal. Aga nüüd esimest korda elus nägin looduses nastikut, puges peitu mu eest. Mõne aja pärast, kui uuesti läksin, oli seal juba suurem, üle meetrine nastik. Surnuaiapühal käisime jälle, siis jõe ääres nägin veel kolmandatki, pisikest. Nii et terve perega. Üks oli tõesti hiigelsuur, ma ei kujutanud ettegi, et nii suur võiks üks nastik olla. See küll mesilastesse ei puutu, aga selline põnev lugu mul oli rääkida.