Peakorje algas, mesiniku mesindusaasta kõige rahulikum periood on seega alanud. Istu ja vaata, kuidas töötavad, teha pole mitte midagi, ainult pane korpuseid juurde. Vurritada veel ei saa, sellepärast et kaanetatud mett on vähe. On, aga teistmoodi kui igal aastal. Tavaline taks on, et kui kaks kolmandikku on kaanetatud, kärge raputad ja ei tilgu, siis võid julgelt vurritada. Aga tänavuaasta on väga palju siukest mett sees, kus kärje ääres on 2 cm kaanetamata ja nii kui raputad, nii nektar tuleb, tähendab mesi ei ole küps.
Enamus tarusid on juba viies korpuses, mõned on ka kuuesed. Ülespidi pole enam kuhugi minna – kukuvad ümber. Korpuste tagavara hakkab ka juba otsa saama, aga loodan, et asi paari päeva jooksul paraneb. Täna hommikul hakkas korje juba hiljem, see tähendab, et õisi jääb vähemaks. Valge mesikas lausa mühiseb, kuigi üldteatud tõde on, et kui ööd on alla 20, siis mesikas nektarit ei anna, siis tänavuaasta pole ühtegi ööd olnud üle 15, ja mesikas annab väga hästi mett. Nii et looduses ei tea iial, kust tuleb ja kuhu läheb. Pärnad hakkavad õitsenuks saama. Kui õitsemine algas, pärnad sumisesid. Samal ajal kultuurvormid annavad hirmus hästi mett, meil naabril on ja Sillaotsa muuseumi juures siin on ka mingi põnev pärnasort. Ütlevad, et hirmus mühin iga päev seal. Meie oma suured pärnad andsid ainult alguses – siis oli mesilasi peal, nüüd pole mitte ühte mesilast.
Homme tõenäoliselt läheb vurritamine lahti, ma arvan, et nüüd peaks juba küpset mett olema. Vaatasin Maalehes oli mee hind Tartu turul 100, Nõmme turul 90. Aga seda ei tasu praegu ostma minna, varsti hind kindlasti kukub. Nüüd on kõigil, ma arvan – ma küll Lõuna-Eestit ei tea, aga siin meie kandis on kindlasti kõigil tarud täis. Nii palju, kui 2007 oli, tõenäoliselt küll ei tule. Möödund aasta oli erakordselt hea aasta, kuiv, peakorje käis paar kuud vist jutti. Praktiliselt iga päev oli vurritamine. Aga siis ei läinud tarud nii kõrgeks, kuna nad töötlesid mee ruttu ka ringi. Tänavuaasta – kas tuleb teda nii palju sisse, et nad ei jõua teda lihtsalt töödelda. Osa peresid ju sülemles veel, ühte tarusse läks kaks suurt pere, lähvad sinna, kus rohkem on. Nüüd on see pere nii, et lennuava on korpuse laiuselt ja 2 cm kõrguselt lahti ja nad ei taha sealtki heasti läbi mahtuda, neid on seal nii palju. See on ka kuues korpuses. Juba 6-korpuseliselegi lähen väikse trepiga üles, aga kui oleks üle 6, siis ta võiks lihtsalt ümber kukkuda. Muidu 6-korpuseline on täitsa tavaline, eelmisel aastal kui rapsimesi oli, siis paljud olid 6s ja 5s. Mett tuli nii palju sisse, et ei jõudnud kaanetada. Tänavuaasta meie ümbruses rapsi pole, seda tuleb mujalt sisse. Loodame, et augustis siis ikka korje jätkub. Põdrakanep veel õitseb ja valge ristik ka.
Aga muidu, mesilased toovad mett, mina teen heina, korjan kirsse, tänagi korjasin jälle kaks pangetäit. Vahepeal läks mesindusega küll kiireks kiireks – iga õhta tuli kärjepõhja panna raamidele, vanad raamid kõik pööningult alla tuua, traate panna külge. Nüüd on nad oma ruumi kätte saanud. Loodan, et homme ei pea hakkama enam korpuseid panema, et saab vurritada. Tavaliselt saab ikka augustis tarud madalamaks võtta, meevool jääb vähemaks. Aga tänavuaasta korje algas ka hiljem, nii et mine tea. Ja mida sügise poole, seda kurjemaks mesilased ka lähevad. Tänagi sain käsivarrele, kui läksin liiga lähedale. Valvureid on kõvasti väljas, mesilased juba kipuvad omavahel röövima nagu sügisepoole ikka. Ahjaa, ja vahepeal sai ülevärvitud ilusale mesindusmajale uue ja kutsuva sildi ka külge panna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar