Meil täna vihma sajab ja mesilased on kodus. Üleeile sülemles mul üks siuke pere, mis on tänavuaastane kõige esimene sülemipere. See on väga kehva aasta tunnus, sest tavaliselt sülemid enam ei sülemle. Aga seda tuleb ette, kui on kehv korjeaasta. Põhipere ema oli kolm korpust täis munenud ja ruumi oli küll, aga ju nad arvasid siis, et on kasulik veel kord sülemleda. Uue sülemi panin uude tarusse ja seal see pisike pere nüüd on.
Üldiselt mett juurde pole tulnud. See, mis ma ükskord vurritasin, see on, ja praegu ristik ja põdrakanep õitsevad, lilli on küll, aga ööd on jahedad – täna öösel oli ainult 8 kraadi - ja ei tule midagi. Aga noh, veel on lootust, eespool ehk paremad ajad. Aga üldine pilt paistab sedasi, et vähemalt meie kandis tuleb meeaasta alla keskmise, ma kardan. Pered on tugevad, aga vihmase ilmaga tahavad nad ju süüa ka ja sinna see mesi kaob, mis nad korjavad.
Esimene mesi läks meil nagu kuuma kivi peale, tahtjaid on veel palju, aga pole midagi anda praegu. Tavalisel aastal on kõik nii ladus: kevadel mai algul on sülemlemine, siis läheb korjamiseks ja kuni sügiseni pole muud kui üks vurritamine. Aga nüüd need sülemid sülemlevad omakorda ja on igasuguseid seiklusi kogu aeg. Pole õiget töörütmi.
2 kommentaari:
Sama ka lõunapool Pärnut - korjes on paus. Üritan lähipäevadel samuti juunis korjatud mett kätte saada. Esimene vurritus kadus samuti nagu veetilk kuumal kerisel - tahtjaid on veelgi...
Aga see mesi on ikka v�ga hea :D
Ehh, hakka v�i teist armastama.
Postita kommentaar