13. august: Sügistööd käes

Põhimesi on mul võetud, nüüd käib talvepesade ettevalmistamine, alumiste korpuste äravõtmine ja raamide sorteerimine. See võtab iga taru juures aega ja samal ajal, kui ühe taru teen lahti, siis mesilased saavad sellepärast kurjaks, et naabertarude mesilased tulevad kõik selle lahtise taru juurde, et mett saada. Väljas korjata enam suurt midagi ei ole, mesikas on otsas, lilled on õitsenud See ajab nad kõik kurjaks. Valvureid on suvel üks või kaks, aga nüüd on saatjaskond oma sada, kes kõik üritavad riiete vahele pugeda.

Tarupõhjade nurkadesse tegin ikkagi traatvõrgud alla, kuna niisketel soojadel talvetel kipub mul ventilatsioon nõrgaks jääma. Panen kuue cm läbimõõduga traatvõrgud taru tagumistesse põhjanurkadesse, et alt lisaõhku saaksid. Mul olid nad ilmselt ikka liiga umbsed. Külmadel talvedel on kõik korras, aga soojadel pole kiita.

Eile vurritasin, sain ühe tünnitäie. Alumistest raamidest tuleb veel mett. Lappan praegu kõik tarud põhjalikult ringi, mustad raamid välja, puhtad asemele, ülearune suir välja. Sealt tuleb kuigivõrd mett ka, aga mitte palju. Tõenäoliselt tuleb veidi veel, kui ilm paraneb. Mida hilisemaks läheb, seda kurjemaks lähevad muidugi ka mesilased ja seda põnevam on. Eile olid nii kurjad, et juba eesõueski oli ohtlik olla. Mulle teeb see nalja, kui nad siin lippavad kõik. Sellise ilmaga nagu eile panevad mesilased ka läbi tööriide ja poevad igalt poolt riiete vahele. 5-10 nõela saan ikka, kui nad kurjad on. Mind see enam ei ehmata, nii harjunud. Vahel teeb südame natuke täis, kui kuskile kulmu või huule sisse paneb näiteks.

Kui nüüd talvepesad valmis teen, siis jäävadki tarud kahte korpusesse, osad siiski ka kolme, kuna hauet on nii palju, et nad ei mahu kahte ära. Mesi tuleks liiga ära võtta. Mesilasi on ka nii palju, et osadel tarudel on “habemed ees”, see tähendab, et sees on nii palju, et läheb palavaks, ja mesilased kogunevad lennulaua alla. Need on suvised lennumesilased ja need vähenevad niikuinii. Praegu sünnivad talvemesilased, kes on kuue kuuse eluajaga. Juba juuli keskel hakkavad need sündima. Lesed tõrjutakse välja. Üleeile päikselise ilmaga nägin just, kuidas mitu mesilast sikutavad ühte leske taru lennuavast välja ja tõukavad ta üle lennulaua. Lesed suveläbi absoluutselt tööd ei tee ja sügisel lükatakse üle lennulaua ääre.

Tänavuaasta on olnud raske sellepoolest, et tavalisel aastal olen talvepesasid hakanud tegema juuli keskel, sest korjata enam pole palju olnud. Juuli lõpuks on mul põhikorpused alati paika pandud, alumised korpused ära võetud. Tänavuaasta hakkas meil mesika pealt niivõrd hea korje, et me tänu mesikale põhiliselt mee saimegi. Kogu asi jäi hiljemaks. Kui kogu töö jääb ka hiljemaks, ka see raamide lappamine augustikuusse, ja siis on mesilased alati kurjad. Mina olen Lembit Sirge põhimõtte järgi seda seepärast ka varakult teinud, osa mesinikke teevad aga veel hiljem, ja siis nad on veel rohkem hädas.

Täna päeval käisid meil just PRIA kontrollid ja Rapla lähedalt ühe PRIA naisterahva isa peab ka mesilasi. Tema oli öelnud, et nende kogu aasta meesaak on ainult kolm pangetäit. Ja see on kõik. Kellel oli rapsi ja mesikat, need said, teistel vist oli tõesti kehvasti. Aga mesikamesi on tunduvalt parem võrreldes rapsimeega. Mesikamesi on huvitav mesi, mul pole puhast mesikamett varem olnud. See suhkrustub ära juba kahe päevaga, nelja päeva pärast võib noa sisse püsti panna seisma. Aga maitse poolest täitsa hea mesi. Tänu mesikapõllule ei nurise mina tänavuse saagi üle ka üldse, kuigi eelmise aastaga võrreldes tuleb tänavu natuke rohkem kui pool möödunust. Minevaasta oli muidugi ideaalne, sest vanad mesinikud ka ei mäleta, et nii hea saagiga aastat kui eelmine. Selle peale ei tasu välja minna, nii et mina olen täitsa rahul oma saagiga. Mind päästis muidugi mesikapõld, kui seda poleks olnud, siis poleks küll suurt midagi tulnud, oleks lugu kehv olnud.

Aasta oli üldse mitmes mõttes teistsugune. Kevad tuli hilinemisega, teised sülemlemised tulid juuli keskel peale. Need põhipered, kolm tükki, kes mul olid, läksidki välja. Noored emad ei paarunud või läksid kaduma. Aga eks mesilaste pidamine olegi selline, suureneb ja väheneb, nõrgemad lähevad välja.