Eile oli mesilaste vaatamiseks päris hea ilm, sest et tuult oli. Tuulega nad ei lähe nii hirmus marru, aga no nõelata sain ikka, käsivartele üks kümmekond korda. Läbi pluusi panevad, paksema riidega kole palav, siis mul t-särgi peale munner, aga sealt panevad läbi. Üheteistkümnes tuli maski sisse ja see pani ülemise moka peale. Ma olin paistes umbes veerand sellest, mis mu proua, kui tema siin hiljuti huulde sai nõelata. Eks huulde ole tegelikult ikka valus saada ka, võtab silmad vett jooksma. Mõni mesilane on väga mürgine, see mul juhtus olema. Mõni ei ole ja see ei mõju üldse. Aga mul on olnud ka paarikümnenõelaseid päevasid, mesinik lihtsalt harjub sellega ära.
Eile oli meil ka tugev rahe, aga mesilale see kahju ei teinud. Isegi vastupidi. Nad olid marus ja hakkasid üksteist röövima küll, aga siis ma panin vähese meega kärjed korpustesse ja jätsin sinna mesila lähedale, et söövad siis puhtaks. Seal käis tohutu mühin, kui terve mesila tormas neid sööma. Mina olin toas, kui rahe ja vihm olid, kui vaatama läksin, polnud ühtegi surnud mesilast, töö käis täie auruga. Õhtuks oli ilusad puhtad kärjed. Kärjed tuleb puhtaks sööta, muidu jäävad neile meekristallid ja järgmine aasta siis mesi kristalliseerub jube kiiresti, kui need kärjed uuesti tarusse panna. Mesilased teevad need nii puhtaks, et ühtegi kristallialget ei jää. Mõnel aastal ei õnnestugi sööta, minevaasta näiteks läksid nii marru söögi peale, et siis ei saanud ise üldse õues olla. Aga see aasta pole hullu midagi.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar